esmaspäevane elamus (irw)

Kui kooli jõudsime, oli pommiähvardus juba tehtud...
Täna algas meie tore koolipraktika, algus tõutas suuri pauke ja möllu, kuid õnneks jäi majale katus peale ja üks haige pervert sai lihtsalt oma vajadusi rahuldada. Mingit pommi õnneks polnud, küll oli vihm ja märjad varbad.
Koolist tulles arutasime Merlega, et kui keegi päriselt tahaks kõike ja kõiki õhku paugutada, siis vaevalt ta helistaks, et hommikul kell 10.30 plahvatab pomm. Kui pomm juba panna, siis las lennata, mis siin enam paanikat tekitada. Haiged perverdid!!!!
Koolielu on ikka hoopis-hoopis muu kui lasteaias, pärast tänast olen siiralt õnnelik, et minu tulevane töökoht on lasteaias. Võrreldes kooliga on seal väga tore, rahulik ja vaikne ja kakskümmend last rühmas on ainult natukene liiga palju. :)
Seiklus on alanud, ootan huviga homset ja teise klassi tunde, mida saame Kaisaga koos läbi viia. Ja kui mõni ei jõua, siis ei maksa oodata, niikuinii kõik ei jõua, vaid tuleb rat-tat-taa edasi minn, peaasi, et ikka kõik tv harjutused tehtud saaks - sellised tarkuseterad tänasest päevast. Ja nii sünnivadki / kujunevad tulevased pommipanijad.

Kommentaarid