kummaline elu

OHHH JA AHHH
emotsioonid on jälle laes.
arvestused on arvestatavad situatsioonid, isegi siis kui nad lähevad suhteliselt lihtsalt, on pärast ikka pingelangus, vabanemine, lendamise tunne.

eile kinkis Merle mulle printsessi padja - minu esimene ja arvatavasti viimane, kuid kõige armsam printsessi-värk üldse. aga võib-olla saab sellest mu hobi, mine tea. ja võib olla ka nii, et printsessividinaid lihtsalt koguneb ja enam ma ei saa aru, kust lõppeb printsess ja algan mina. vahest tundub, et olen oma rolli vägagi sulandunud, sisse elanud. ma ei oska neid rolle enam lahus hoida, õnneks saan veel aru, et õhus on oht, kuid on ka selliseid, kesongi printsessid, kes väidavad, et printsessiks polegi nii lihtne saada, et printsessid peavad ilusad olema jne jne.
oh õudu!
ja eile leidsin kobamisi internetist ühe printsessi luuletuse - pole ime ka, et tüdrukutsest saavad printsessid, kui lasteaiast alates käib pidev ajupesu. lisaks veel meedia ja ema-isa printsessi-unistused.

Kommentaarid