ängide allikaks on hirm vabaduse ja elamata elu ees


viimasel ajal hakkab õudne, kui taban, et olen oma päevad lihtsalt õhtusse veeretanud, olnud oma pisikeses mullis, oma pisikeste probleemide ja naermistega, aga tähelepanu pole suunanud teemadele, millega veel paar aastat tagasi oleksin kindlasti kursis olnud.


liiga kiiresti ja liiga ahtakeseks - tuleb tõdeda õudusega

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
inimesed siiski pole nii erinevad..

mulliteooria:
huvitav, kui mullist välja saaks, kas siis saaks sellest ise aru? kas teeks vahet, et nüüd oled mullist väljas või lihtsalt usuks end enam mitte seal sees olevat? kas oma mulli lõhkumisega avastaks end hoopis uue, ent suurema mulli sees olevat? kui palju neid mulle üksteise sees on?

kusjuures, igas mullis on oma seltskond, lõhkudes end välja oma mullist, liigud edasi suurema mulli seltskonda vanad mullisemud jäävad küll alles, aga siiski kaugenevad. Kindlasti oled ka tähele pannud, et kohati katkevad sidemed tuttavatega ja vaatamata püüdlustele ei õnnestu neid inimesi enda jaoks taasleida - arvan, et selle põhjuseks on see, et inimeste vahel on selleks hetkeks juba kaks mulliseina.
***
kui kauaks kuskile toppama jääd kasvatad endale uuesti isikliku mulli!
***
kas mull on siinkohal silmaringi piiratus? eesmärkide piiratus? või hoopis leplikkuse piiratus?
***
mullidega on see jama, et enne ei saa aru, kui ükskord kitsaks hakkab jääma.