Vahepeal tundus, et taome pead vastu Poola piiriposti (R. Soome)
Nädalavahetusel olin ma omadega võrgus. Poleks iial uskunud, et see pallimäng võiks mind nii lummata ja viimase mängu lõppedes oli olemas võimalus, et ma sellest mängust juba üht-teist ka jagama hakkan. Praegu enam selles nii kindel pole, aga kindlameelne fänn ja kaasaelaja olen küll :)
Ma olen sporti vaadates kahel korral pisara silmast välja saanud: üks kord kui Rock kaotas finaalis Kalevile ja teine kord, kui Eesti võrkpallimeeskond võitis Poolat… see oli ikka võimas! Mängu hakkasin vaatama ajaviiteks ja mõtte mujale saamiseks, aga et ma nii kaasahaaratud saan, seda poleks uskunud. Sellest hetkest on diplomitöö kui kärbsemust, mis võib olla ja võib ka olemata olla, ma jätan ta rahule ;)
Ja ma mõtlesin, et I. ei saagi kodus telekast võrku vaadata, sest kommentaarid, mis teda võivad suhteliselt isiklikult puudutada, on ikka hämmastavad.
S. on ilus vaadata, eriti siis, kui tal hoog sees.
Kui S. on hoog sees, on ta uskumatu.
S. on nagu puurist välja lastud tiiger.
Ja kuidas peab vastu S. põlv?
Seda kõike vahendab rahvusringhääling – uskumatu, aga eks nemad ole ka inimesed nagu poolakadki. :)
Ja miks rihtida võrguposti ja kui täpselt peab ikka sihtima, et saada pall teisele poole väljakut, aga altpoolt võrku. Ja kuivõrd planeeritud palliga on siis tegu, kui sihitakse vastasmängijat ja pommitatakse nii tugevasti, et teine ei jõua eest ära hüpata? Ja kuidas saab pallile sellise hoo sisse anda, mis raugeb täpselt enne väljaku piirijoont ja prantsatusega tuleb punkt.
Ja siis on hämmastav, et tuleb mingi noor tüüp ja toob punktid ära, teeb tuule alla kõrgelthinnatud ja tasustatud poolakatele.
Kui sa midagi alustad, siis vii see ka lõpuni, ära jäta pooleli! – Viingi!
Nädalavahetusel olin ma omadega võrgus. Poleks iial uskunud, et see pallimäng võiks mind nii lummata ja viimase mängu lõppedes oli olemas võimalus, et ma sellest mängust juba üht-teist ka jagama hakkan. Praegu enam selles nii kindel pole, aga kindlameelne fänn ja kaasaelaja olen küll :)
Ma olen sporti vaadates kahel korral pisara silmast välja saanud: üks kord kui Rock kaotas finaalis Kalevile ja teine kord, kui Eesti võrkpallimeeskond võitis Poolat… see oli ikka võimas! Mängu hakkasin vaatama ajaviiteks ja mõtte mujale saamiseks, aga et ma nii kaasahaaratud saan, seda poleks uskunud. Sellest hetkest on diplomitöö kui kärbsemust, mis võib olla ja võib ka olemata olla, ma jätan ta rahule ;)
Ja ma mõtlesin, et I. ei saagi kodus telekast võrku vaadata, sest kommentaarid, mis teda võivad suhteliselt isiklikult puudutada, on ikka hämmastavad.
S. on ilus vaadata, eriti siis, kui tal hoog sees.
Kui S. on hoog sees, on ta uskumatu.
S. on nagu puurist välja lastud tiiger.
Ja kuidas peab vastu S. põlv?
Seda kõike vahendab rahvusringhääling – uskumatu, aga eks nemad ole ka inimesed nagu poolakadki. :)
Ja miks rihtida võrguposti ja kui täpselt peab ikka sihtima, et saada pall teisele poole väljakut, aga altpoolt võrku. Ja kuivõrd planeeritud palliga on siis tegu, kui sihitakse vastasmängijat ja pommitatakse nii tugevasti, et teine ei jõua eest ära hüpata? Ja kuidas saab pallile sellise hoo sisse anda, mis raugeb täpselt enne väljaku piirijoont ja prantsatusega tuleb punkt.
Ja siis on hämmastav, et tuleb mingi noor tüüp ja toob punktid ära, teeb tuule alla kõrgelthinnatud ja tasustatud poolakatele.
Kui sa midagi alustad, siis vii see ka lõpuni, ära jäta pooleli! – Viingi!
Kommentaarid