tallinnast tartu

meenus, et ükspäev oli ju suur tallinnast tartusse rattasõit, mis tõi kassinurme tee äärde ja ühendas pea poole külarahvast - märkimisväärne on seegi, et nii paljud, kaasaarvatud mina, suutsid pärastlõunasel ajal leida selle pooltunni ja minna rattureid toetama.

ise usun, et olin suurem vaatamisväärsus kui vabadussammas - minu uhked põlvikud, tuulutusavadega püksid, mida kaunistasid kaootiliselt paiknevad tolmuvöödid, tuulest toodud soeng, mille kinnitusvahendiks oli looduslik lakk (õnneks polnud tegu liidivainoliku viisiga: süljata peopessa ja siis üle juuste) - mina ei lisanud midagi, kõik oli nii nagu oli.

aga ratturid olid kihvtid, mis sest et pilk neist kedagi personaalselt fikseerida ei jõudnud, aga mass oli võimas. ja siis kõik need politseipatrullid ja teelt maha võetud punktist a punkti b minnasoovijad - ühesõnaga oli tegu üritusega, mis lisas argipäevaaskeldustele mekki juurde. suu oli pikka aega kõrvuni - mis sa hing veel oskad soovida ;)

Kommentaarid