Täna öösel oli ühes öös kaks ööd

Astusin uksest sisse ja veetsin oma öö äsjalõpetanud, Eesti ainsa meesdramaturgi pesakeses.

Ta köögis olid orantsi-valgetriibulised kardinad, sellised, mis meie vaimastvere korteri köögisiseseid tegevusi välissilmade eest varjasid ja mis kassinurme kolides on jäänud kappi oma aega ootama. Tundub, et jõudsid ära oodata ja said unekorteriköögi akende ette.

Köök ja tuba olidki ainult, võib-olla oli tegu isegi köök-toaga. Seda ma praegu enam meenutada ei suuda. Toa osas oli diivan, magamisase, ekraan ja raamaturiiul-öökapp. Mäletan, et sirvisin veel ta öölektüüri, milleks oli Baturini suureformaadiline raamat. Äsjailmunud.

Kummaline, sest tegelikult jäin ma teisel ööl vahele, aga siis seletasin talle, et mul pole öömaja ja olen siinkandis lihtsalt käimas, ja ta lubaski mul jääda.

Seal oli ka ta ema, temaga oli hea rääkida. Mul oli mõnus nende seltsis olla ja hommikul oli kahju ärgata. Aga millest me rääkisime, seda enam ei mäleta ja miks ma just sellises kohas oma ööd veetsin, needki põhjused jäävad hämaraks.

Ehk võib näha Toomas Nipernaadi mõju? Ehk lavaka 23 lennu saate mõju, ehk mulle lihtsalt meeldib reisida ka kodus olles. Ma ei tea.

Aga unes meeldib mulle erinevate inimestega kohtuda, seda kindlasti. Pärast Mati Undi surma kohtusin temaga. See oli minu jaoks oluline. Siis veel VLÜ pande, mõned Draamateatri hingekirjas olevad näitlejad.

Jaa, mu uned on unistusi täis :D

Kommentaarid