Paar päeva tagasi panin posti paraja posu postkaarte. Headele ja armsatele inimestele üllatuseks. Aga kurb on vaid see, et on paar-kolm inimest, kelle kodusest aadressist pole mul hallikassiaimugi. Neile oleks tahtnud ka kirja saata, aga eks ma mõtlen nede peale ja saadan smsi või e-kirja, nagu ikka.

Muuseas homme hommikul peaks kirjad postkastis olema. Loomulikult, kui mu arvestused paika peavad. Mine seda minu plaanimajandust tea, ikka võib juhtuda, et läheb sutsu untsusti.