Poolamaal on kevad!

Meil olid eile pulmad. Ilusad ja lõbusad, oli ka pisaraväljakiskumise hetki ning seda ilusam see kõik oligi. Aga ikka rõõmu ja tantsu ja tralli, traalivaalitamist. Ja klounaadi sai ka rohkem kui kopka eest, kellelegi ei antud asu ja keegi ei löönud risti ette ka.

Naera nii, et munad märjad!

Ja kui õhtul tahtsime koju tulla, siis sellega polnud veel seiklus lõppenud. Nimelt otsustas meie auto kumm poolel teel lihstsalt katki minna ja mitte endam alt ära tulla. Oh, see olukord oli jaburam kui ette võiks kujutada. Vahendid on, aga ratast alt ära ei saa, tee mis tahad.

Aga ikkagi, see pidulik osa oli väega illos. Ja kui sarmikas kõnepidaja - ohohhooo.
Minu esireakohal olid oamd voorused ja ka väikesed puudused. Loomulikult oli küik kui peopesal ja ette ei jäänud kõige vähematki, aga sama oli ka teiselt poolt vaadates ja kuidas ma seal siis löristan, nakatan ämma veel ka ja siis on kogu meik hukas. Tervel suguseltsil.
:)