Ma käisin eile ühel vestlusel. Ja oli miskit, mis pani kummastama. Seniks kuni oli vaja muljet jätta, kui see väljavalija oli seltskonnas, olid kõik hästi (ehk üleliiagi) rõõmsad ja sõbralikud, kui aga hindav silmapaar kadus, muutusid toredad tüdrukud parajateks mõrdadeks. Ehk olen pisut kriitiline, aga mõte jääb. Esialgu ei saanud ma sellest aru, tundsin vaid, et olen kui tühjakspidistatud sidrun, kuid öö tõi selgitust ja taipamise.
Huvitav on veel see ka, et niikaua kui oli noormees kambas, toimus seesama. Aga omavahel oldi ikkagi kui rivaalid. Vastik.
Ja nüüd ma ei teagi enam.