Ühes väikeses linnas, kus on üks väike maja, milles on üks väike korter, kus on üks väike tuba, mis pakub ulualust ühele väikesele perekonnale, kelle juures käib üks väike seltskond, kellel on suured mõtted ning targad sõnad, toimub alati just õigel ajal täpselt sobilikul hulgal soovitud ja väljakujunenud inimestega kokkusaamine, mille toimumise aeg ja koht ning põhjus on teada vaid asjaosalistele.

Kokkusaamise eesmärgid on erinevad, kuid enamast kuuluvad päevakavva järgmised valdkonna- ja tegevuspunktid:
 kuulamine-kõnelemine, kõnelemine-kuulamine, olenevalt olukorrast ning kokkusaamise kulgemisest on käibel nii üks kui ka teine variant, enamasti ikka koos ning integreerituna teistesse tegevustesse ning valdkondadesse;
 vaatlemine-uurimine, enamasti kuulub see punkt kokkusaamiste ettevalmistavasse ossa, ehk siis: kui on anum täis ning piisavalt silma ja kõrva taha pandud, vahest ka hinge taha, siis ongi õige aeg;
 võrdlemine, eelkõige arutlemine erinevate inimtüüpide ja käitumismustrite üle, vahest ka arvutamine, kuid arvustamisest on asi kaugel, tegu on ikkagi haritud ja kultuursete inimestega, kes oskavad läheneda teemadele lähemalt kaugemale printsiibil, ehk siis: üksikjuhtumite põhjal osatakse teha üldistusi ning tuua välja üldinimlikud jooned, seega võib väita, et tegu on pigem analüütiliste kui arvustavate vestlustega;
 kunst, eelkõige elamise kunst: elamise laad ja elamise viis, mõtted ja filosoofiad, aga loomulikult tegeletakse teadlikult ja sihipäraselt ka erinevate kunstivaldkondade ning –väärtustega tutvumise ning kogemisega;
 liikumine – liikumisega algab kokkusaamine, ikka punktist a pünkti b, nii füüsiliselt kui ka mõtteliselt;
 muusika – muusika – muusika, muusikast on saanud kõik alguse, algheli hoiab maailma.

Päevakavapunktid kujunevad välja jooksvalt, vastavalt soovidele ja tahtele, mõttelennule ning hinge peale jäänule. Enamasti tulevad teemaks igapäevane elu ning inimesed, kes mõjutavad ning saavad mõjutatud, töö ja talent igapäevase rõõmu loomisprotsessis, temperamendi ning geenidega, sealhulgas ka eaga kaasaantud erinevused ning (ise)loomused, maitseeelistused ning –vääratused ja kõik muu, mis haakub, on haakunud või võib kunagi haakuda.


p.s. Tammsaare oli mu lauseehituses ammu enne seda, kui ma ta olemasolust teadlikuks sain - ehedalt on meeles, kuidas põhikoolis tegi emakeeleõpetaja mulle selgeks, kuidas üks lause ei saa olla terve lõik või siis: kuidas terve lõik ei saa koosneda vaid ühest lausest. Saab küll ja koosnebki, ütlen ma nüüd. :)