KOKKU
Jaan Tätte

Üsna alati käib läbi kerge jõnks
kui ma kuulen, et võiks kokku saada vahel.
Kokku saada põhimõtteliselt võiks.
Aga kuivõrd kokku või on miskit vahel?

Kas on meie vahel näiteks mingid tõkked,
mõtlen kohvitass või keegi, kes on veel?
Või siis segavad meid võõrad põhimõtted
või olemegi teineteise teel?

Tean ju, kuidas istume me üle laua,
kuidas räägime me ainult kõigest muust.
See, mis silmades on valmis kaua-kaua,
ei muutu sõnadeks me suus.

Kui sa ütled, et võiks kokku saada vahel,
siis ei ütle seda sulle sinu pea,
vaid see, kes elab sinus vahel-vahel
ja sust mõnda asja paremini teab.

Kuid ka selleks võib ju kokku saada vahel,
et saaks selgeks, kas on alles veel see soov,
et võiks olla väga vähe meie vahel,
et me tunneksime - olemegi koos.