seep, seebi, seepi...

Eile nägin ma Viiratsit, nägin pooli ja poetaguseid, nägin katuseid ja katusealuseid, nägin lasteaeda ja lasteaia juurdeehituse aukugi - kõike, kõike, kõike.

Aga mitte sellepärast ei seadnud ma oma samme Viiratsi poole, minu käigul oli hoopis egoistlikum eesmärk - olla poolteist tundi kohpeal ja tulla tagasi ühe kogemuse/oskuse võrra rikkamana (mõnesaja krooni võrra vaesemana, aga kes seda raha ikka loeb). Ja nüüd soojendan ma oma tagatoas seebinässakat, mis ühe kuu pärast on täiesti kasutamiskõlblik - praegu ta aurustab endast välja ja minu tuppa seebikivi aure, loodetavasti ei sünni sellest minule mingit paha. Küllap ei sünni, kui lubatud on. Seebi sisse panin maasikajahu ja maasikaseemneid, roosat savi ja avokaadoõli, lisaks veel kookosrasva, sheavõid, oliiviõli, vett ja seebikivigi. Natuke keemiat, natuke kokakunsti ja palju kannatlikku meelt ning saabki varsti seebitada :)

Maalehe blogi kirjutab ka.

Kommentaarid

J ütles …
Sa oskad varsti vist kõiki maailmaasju teha? Väga vahva!
viive ütles …
üheksa ametit ja kümnes on nälg.
J ütles …
Teel oma tervist parandama, vaesusest välja, ma saan aru? ;-)