Mõnikord on tahtmine öelda, et on ikka tobu küll. Mitte halvustavalt ja mitte etteheitvalt, vaid lihtsalt, sõbramehe poolest - heatahtlikult ja siiralt. Mõistvalt.
Sellised hetked ongi natuke kui kosmos... tajuda tajumatut, tunda tundmatut, naeratada enese sisse ja anda/kanda niimoodi emotsiooni edasi.
P.S. Üks teine horoskoop ütles, et aasta soosib kirjutamist, aga ma arvan, et
üle nädala ma vastu ei pea...
Imetlust väärivad inimesed, kes suudavad tegeleda ühe asjaga järjepidevalt ja rutiinselt -
või on see siiski tingitud sisemisest vajadusest?
Vahel on vaja lihtsalt mõõnahetki,
et oleks võimalik
tajuda tõusu.
Sellised hetked ongi natuke kui kosmos... tajuda tajumatut, tunda tundmatut, naeratada enese sisse ja anda/kanda niimoodi emotsiooni edasi.
P.S. Üks teine horoskoop ütles, et aasta soosib kirjutamist, aga ma arvan, et
üle nädala ma vastu ei pea...
Imetlust väärivad inimesed, kes suudavad tegeleda ühe asjaga järjepidevalt ja rutiinselt -
või on see siiski tingitud sisemisest vajadusest?
Vahel on vaja lihtsalt mõõnahetki,
et oleks võimalik
tajuda tõusu.
Kommentaarid
või on see hoopis vaakum??? appi!
:D