Hmm, ikka igat-sorti mõtteid rändab ringi: eile juhtusin ühes seltskonnas kuulama, kuidas põhikooliharidusega tegelane väitis, et kaks eurot ja mõned sendid peale tunnitasuna on liialt vähe. Iseenesest mõista, et vähe, aga arvestades taustsituatsioonina praegusi palgatasemeid, hariduse/kvalifikatsiooni olemasolu/puudumist, töö iseloomu ja muutujaid x, siis... minu arvates (vaadeldes selle olukorra peale väga subjektiivselt ning kõrvutades seda vaid minu enda aeg-ruumiga) väga nuriseda ei tohikski. Kuulu järgi pidi täna palgapäev olema, aga sellest oleks võinud aru saada ka taskust väljapunnitavate ja suule magus maitsevate õllepurkide järgi. Igaühel oma lihtne elu, oma muremõtete ja rõõmudega ning tegelikult see kõrvutamine, vaagimine, luubi alla panemine ja kontekstist välja kiskumine ei avita miskit, aga mis siin iks: ikka tuleb mõtteid pähe.
Kommentaarid