Oh, on mõnus, ah, on mõnus - ma ei ole väga suur kuuma-sõber, aga et ma ei pea välistingimuses viibima, vaid võin seda vastavalt oma soovile ja vajadusele teha, siis mulle väga meeldib.

V. Luik, H. Rosma "Ma olen raamat" (Kirjastus SE&JS, 2010)

"Ja siiski, argipäev ja ime ei ole eraldi, vaid kuuluvad kokku. Võib-olla inimene elab ja kannatab aunult selleks, et õppida seda tervikut nägema ja iseendas ühendama."

"See on mulle väga üllatav, et sa räägid siin sellest, mida mina alati salaja olen igatsenud: et oleks keegi, kes mind LÄBI NÄEB ja just niisugusena, nagu ma olen, OMAKS VÕTAB. Et ei oleks võimalik midagi varjata. Ei oleks vaja arvestada solvumise või lahtiütlemisega. Ei oleks tarvis midagi tõestada ega seletada."

H. Mänd "Lind-naine/ Tuvide koloonia" (Sinisukk 2011)

Aastaid on Su aadress teadmata.
Kõik mu mõttekirjad on hajunud õhku,
nüüd palun kirjatuvil viia
armastus kohale.

Nüüd, kus olen armastuse sees, hellas tundes,
mis uinutab päeva, mõtlen kalgile tädile,
kellel oli elu selge nagu korrutustabel.
Oh oleks ta kordki numbriga eksinud,
oleks avanud tee õnne kudrutuseni.

Hinga mu peale oma eluõhku,
nii et mu prillid lähevad uduseks
ja ma ei näe enam midagi.
tajun ainult Sinu mühavat
olemasolu.

Öö koob mu ümber ämblikuvõrku.
Hoiab mind püünises kinni.
Hing, mustkunstnik,
kõnnib mööda võrguniiti
püünisest välja.

Kel tahet ja võimalust, soovitan.