Aknatagune on vihmast hall, tassis aurab sidruniga tee ja sissepoole jääv on liigutades ai-kui-valus. Hämmastav on see, et alati, absoluutselt alati, saan ma oma näruste mõtete tasuks mõruvalusa nähvaka vastu näppe. Enesekontrolli küsimus.
Teisalt on päris tore ja vabastav olnud iseenda üle ironiseerida... nii ilus, tark ja osav - daa, mida iganes. Minus vist ei saa kunagi sel määral eneseimetlust olema, et ma peaks kunagi päriselt ka niimoodi arvama, mitte et põhjust ei võiks olla, aga miks peaks inimene endast niimoodi arvama. Vastupidiselt ka ju ei pea, aga... katsugem nüüd lihtsalt olla.
Niipalju on nüüd ka muutunud, et see, mis varemalt ärritas ja harja punaseks ajas, ajab nüüd vaid iseloomulikkusena muigama ja üha enam itsitama. Ma ei saa paljust aru, aga kui on, siis on.
Küsimusi muidugi on, aga vastuseid ju ka on. Vahest on lihtsalt vaja ära küsida, et siis hakata ise vastust leidma... nii lihtne on olla laisk, nii mõnus on uurida ja teada. Aega on ainult vähe. Ja pea on vahest liialt paks, täis tuubitud rumalust ja hirmu. Aga muidu on kõik ok.
Teisalt on päris tore ja vabastav olnud iseenda üle ironiseerida... nii ilus, tark ja osav - daa, mida iganes. Minus vist ei saa kunagi sel määral eneseimetlust olema, et ma peaks kunagi päriselt ka niimoodi arvama, mitte et põhjust ei võiks olla, aga miks peaks inimene endast niimoodi arvama. Vastupidiselt ka ju ei pea, aga... katsugem nüüd lihtsalt olla.
Niipalju on nüüd ka muutunud, et see, mis varemalt ärritas ja harja punaseks ajas, ajab nüüd vaid iseloomulikkusena muigama ja üha enam itsitama. Ma ei saa paljust aru, aga kui on, siis on.
Küsimusi muidugi on, aga vastuseid ju ka on. Vahest on lihtsalt vaja ära küsida, et siis hakata ise vastust leidma... nii lihtne on olla laisk, nii mõnus on uurida ja teada. Aega on ainult vähe. Ja pea on vahest liialt paks, täis tuubitud rumalust ja hirmu. Aga muidu on kõik ok.
Kommentaarid