Ai-ai--aiai

Hmm...

Ma mõtlen, et...


Noh, kui mulle lubatakse, et vastust tuleb tänase päeva jooksul, siis pean mina silmas ikka tööpäeva.



Ja ma tean küll, ettegelikult... tegelikult öösiti ei kirjutata, aga... aja sättimine oleks olnud oluliselt keerulisem ning nõudnud enam. Ja mõnikord on kirjad lihtsalt info vahendamise vahendiks, eeldamata vastuseid ja kommentaare.



Kuid kui ei meeldi, kui ise nii ei tahaks, kui kõik keerleks vaid enda ja oma tahtmise ümber, siis oleks ju puhas tohuvapohu. Inimene peaks ju ühel hetkel mõistma, et kõik ei ole nii lihtne kuis näib. Ja puhast valget, puhast musta, eitust-jaatust, rünnakut ja kaitset ei ole olemas, alati on midagi veel. Ja sõnasabast kinni hakata, laiemat hoomamata - ai-ai-aiaiaiai.



Needsamad ai-d panen ma ritta ka siis, kui toimub miskit, millelt on vaja saada tähelepanu ära ja suunata sinna teine pilk, luua distants ja väikene võõristus. Toimib - heatahtlik ja muigamapanev viibe.




Ja nende erinevate lõikude ühenduspunkt olen vaid mina, sest mina ise tahan, et mina ise oleks ja et minul endal oleks minu enese tahtmine olla vahel kui kolmeaastane ja mitte kasvadagi sellest east välja - parajalt paks ja parimates aastates.


:)


Muuseas, ma tean nüüd, kes on K. ja K. lemmikõpetaja.
Ma küll püüdsin laveerida ja siluda, et eks see ole, kes kohal on.
Aga ei.

Haistan, et seekord oli tegu odava populismiga.


Usun ma jee - nalja siin ikka saab,
aga parem küll ei pruugi hakata

:D


Ma lähen nüüd teatrisse ja loodan, et on "sjuper!"

Kommentaarid

J ütles …
Eluteater annab teatrile silmad ette, mõnikord...
viive ütles …
jaaah, vist andiski. natuke äraspidine on ja oli olla küll.