Esimene päev

Ülikooli-juttu ka.

Päevale andis tooni kätte buss, millega ma ülikoolilinna poole vurasin - poolel teel peatas bussijuht bussi ja väljus. Kuluaarides teati rääkida, et bussi kumm olla katki läinud, ise ei näinud, aga bussijuht midagi toimetas küll. Siis ma hakkasin juba kella vaatama, et ei tea, kas jõuab-ei jõua. Poodi vihikut ostma vist küll ei jõua, aga loengusse peaks kenasti jõudma. Jõudsingi. Isegi niivõrd õigel ajal, et minule, erinevalt neist, kes tulid veidikenegi hiljem, jagus istekohta.

Vaherepliigina: hämmastavalt palju oli tuttavaid nägusid, kes kusagilt tänavalt, kes mõnest teisest koolitusest jne.

Loeng, see esimene, ise oli tore, kordav, kuid sealjuures sisukas. Mõnus. Loengut luges sümpaatne ja pigem vaoshoitud naisinimene, kes pani meid väiksemate ja suuremate grupidena tööle, lubas sobival hetkel kogemust jagada. Ka loengu/tegevuse ülesehituse poole pealt oli üht-teist kõrva taha panna. Ma vaid loodan, et see samas vaimus jätkuks.

Teine loeng, mis sisustas meie õhtueelse aja, suutis meid kõiki vist vihale ajada ja kulmu kortsutama panna, kuid küllap see oligi eesmärgiks (vahendid ja viisid olid vaid veits liialt palju alandavad ja materdavad, kuid - saame üle!) "Mis passite siin, mis te vahite siin, mingi neandertaal oled või, ürgajast, sul ei olegi seda või - mingi nõme oled või..." ja seda kõike niimoodi, et saadaks p...! Aga täna on jälle päev, eks paistab, millega ja missuguste omadussõnadega me isikuomadusi võib veel kirjeldada. Abiks ikka.

Kommentaarid

J ütles …
Tore, kui on neid hetki, mil saad aru, et Sinu asi on. Mul on hea meel Su pärast.

Ja eks tõrvatilgad käi ikka aeg-ajalt meepotiga kaasas.
viive ütles …
Käivad - käivad, aga praeguseks on tõrvatilgast saamas huumoripisar... "mis passid siin? mine maximasse tööle, seal on kassad kogu aeg tühjad!" Et kui ma seda soovitan, siis teen esmaklassilist nalja, võetagu see nüüd teadmiseks :)