o-jaa

Kui keegi tahab mind kunagi endast välja ajada, siis võib ta tundideks end voolava vee alla unustada, samal ajal, kui mina püüan magama jääda ja loen juba tunde, et kui vähe ma magada saan. See ajab mind marru ja põhimõtteliselt on tunne, et ... no ja magada ka tahaks. Juba töölt koju tulles oli uni. Ja nüüd ka ei saa, sest see vesi lihtsalt lahmab ja ma ei kuule muud ja ei oska kuulamata ka jätta. (ja vist vahet eriti poleks, kes selle vee on unustanud lahmama, sest egas inimene ei lahma, vesi on see, mis oma lahmamisega marutama paneb). Ja homne päev on ka ülipikk ja eeldatavasti pingeline.

vastik, vastik, vastik.