nagu pealekaebaja

Ma saatsin täna hommikul ühe kirja, mis võib näida kaebamisena, tegelikult tahtsin lihtsalt rohkem teavet, selgust. (mida ma juba praegu ei usu saavat) Aga seesugust vassimist, valetamist, hea näo tegemist suudan ma kõige vähem taluda. Ja ma lähen pigem inimestega vastuollu kui et iseendaga - et missuguseid väärtusi ma siis päriselt kannan...
Minu arvates ei saa olla kogu aeg "ükskõik" või "vahet pole" - mul küll on ja ma võin päevi mõne nõmeduse pärast häiritud olla. Ja ma ei taha, et aeg mind karastaks, muudaks. Praegu veel mitte. :)