Kui Grete mõtetes on (v.t. http://loomus.wordpress.com/2012/11/03/1122/) , et nii palju on pidanud kirjatööd tegema, et vaim igatseb käsitöö järele, siis mul on põhimõtteliselt vastupidi, nende töödega. On olnud võimalus nii palju käsitööd teha ja nii palju on tegemata, et mõttemõlgutamiseks justkui polegi hetke. Ning seetõttu on kirjutamise-soov ja tahe ja igatsus tasapisi tagasi tulemas. Mis mingil moel oli ka üks salasoov. Sest et eelnevalt oli ja on olnud vaja nii-nii ülevoolavalt palju teksti toota, et kirjutamine tekitas juba öäk-emotsiooni.
Praegu on olnud ka vaja erinevaid tekste trükkida, aga nad pole olnud eriliselt mahukad ja nende valmimise kuupäevast ei sõltu ka enam suurt midagi. Ehkki, jah, nüüd meenub, et novembris on üks oluline esitus, millega võiks praeguse asemel tegeleda. Kuid: jõuab, jõuab.
Praegu on olnud ka vaja erinevaid tekste trükkida, aga nad pole olnud eriliselt mahukad ja nende valmimise kuupäevast ei sõltu ka enam suurt midagi. Ehkki, jah, nüüd meenub, et novembris on üks oluline esitus, millega võiks praeguse asemel tegeleda. Kuid: jõuab, jõuab.
Kommentaarid