kui on nii, et saab teha seda, mida hing ihaldab, siis ongi ju hea. ehkki hommik oma uimasuse ja pea-udus tundega tervitas tavapärasrelt, siis err-i arhiivist kuulatut kihnukeelsed uudised tõid reipuse ja muige. ibukas tõi ennelõunase hea une ja viis pärastlõunase valu. ning õhtupoolik tõi käsitöömeistri lummava tagasihoidlikkuse. nii saigi veidike üle nelja meetri seelikualast pooka kootud. mitte et nagu nipsti, aga mõnu hoidis end mu ligi küll.



praktikatunde kokku lugedes taipasin,. et sel viisil oma päevi õhtusse saata oleks tore. pole üldse nii.aga eks ma annan endale aru, et tänane päev oli erandlik ning teine pilk mu tööle võib luua uue meeleolu ja muuta vaate ehk suisa vastupidiseks. seda enam - praegu on põhjust nautida ;)

ja ma mõtlen, et mul võiks olla kunagi nii palju ettevõtlikust, et rõõmustada endale üks pildistamismasin - nii tore olek siia lisada foto tehtust. praegu pole muud kui fantaseerida.
Siin on foto interneti avarustest: meister koob. sama pilt on kättesaadav ERMi aastaraamatust nr 52.