Kevade viimastel päevadel, kui päike juba avaraid ringe tegi, sai teatavaks,e t suve jooksul peab käte vahelt ja varraste abil valmima igaühel meil, kes me osalejad oleme, üks kena putukas, prussakas, sitikas. Aögas otsimine - internetist: juutuubist, guugeldamine, vikipeediast, Kihnu saarelt ja lollidemaalt . Keda võtta, keda jätta - otsused, otsused, otsused... Kui otsus tehtud, et tulgu siis pealegi haisulutikas - roheline ja nunnu, mustade täppide ja kollaste äärtega. Siis sai kavandki valmis. Vardad ostetud ja lõngad otsitud. Lõngad ostetud ja vaimu kogutud.
Vahepeal veel arutelu jaotsuse juurde jäämise konkreetsust, siis uue võimalusena otsusest loobumise ahvatlus, enese juurde jäämine ning uute võimaluste välistamine.
Juba suvel läks kudumiseks:
päevake tööd - üles võtta!
teine päev tööd - nibin-nabin, aga olgu peale, mis ma ikka enam ümber otsustan ja uuesti kogu protsessi alustan.
päev tööd - putukast saab kindlasti hea nurkalendaja - siuh siia ja linta-lönta tagasi.
päev tööd - ikka veel koon. usun ka.
....
Kolm päev enne hindamisele esitamist, siis, kui suvest oli saanud sügis - kõik! Mina seda käkki enam ei tee, putukat sellest küll ei tule. Öötunnid tõid uue info - abiks ikka mu armas arvuti ja interneedus - ilu kui palju.
Ja siis läks andmiseks - üks öö tööd, teine öö palavikku, kolmas öö tööd ja tundub, et kordub Metsluikede stsenaarium, kuid, et julge hundi rind on rasvane ning inimesed on ilusad ja head ning pealegi: hinnata saab ka konkreetset hetke, tulemust, mis on ning millelt saab alati edasi liikuda, siis esitatud sai ta just nii nagu ta on - vardad välja, pai kaasa ja kõrget lendu!.
"Juba paanitsed? Aega ju veel on!" "Teadmatusest suudan üle mõelda, kuid toimivad on ikka lihtsad lahendused" "Kudumine on minu "nõeltehnika"" "Aga muidu on kõik ok!" "Ei taha! Las olla!" "Vardaid pole kunagi liiga palju" "Peata lind!"
Vahepeal veel arutelu jaotsuse juurde jäämise konkreetsust, siis uue võimalusena otsusest loobumise ahvatlus, enese juurde jäämine ning uute võimaluste välistamine.
Juba suvel läks kudumiseks:
päevake tööd - üles võtta!
teine päev tööd - nibin-nabin, aga olgu peale, mis ma ikka enam ümber otsustan ja uuesti kogu protsessi alustan.
päev tööd - putukast saab kindlasti hea nurkalendaja - siuh siia ja linta-lönta tagasi.
päev tööd - ikka veel koon. usun ka.
....
Kolm päev enne hindamisele esitamist, siis, kui suvest oli saanud sügis - kõik! Mina seda käkki enam ei tee, putukat sellest küll ei tule. Öötunnid tõid uue info - abiks ikka mu armas arvuti ja interneedus - ilu kui palju.
Ja siis läks andmiseks - üks öö tööd, teine öö palavikku, kolmas öö tööd ja tundub, et kordub Metsluikede stsenaarium, kuid, et julge hundi rind on rasvane ning inimesed on ilusad ja head ning pealegi: hinnata saab ka konkreetset hetke, tulemust, mis on ning millelt saab alati edasi liikuda, siis esitatud sai ta just nii nagu ta on - vardad välja, pai kaasa ja kõrget lendu!.
"Juba paanitsed? Aega ju veel on!" "Teadmatusest suudan üle mõelda, kuid toimivad on ikka lihtsad lahendused" "Kudumine on minu "nõeltehnika"" "Aga muidu on kõik ok!" "Ei taha! Las olla!" "Vardaid pole kunagi liiga palju" "Peata lind!"
Kommentaarid