10/7

Eriliselt hea meel on, et hommiku esimestel tundidel leidsin endale toreda erialase koolituse - ja näikse, et olin viimane, kes sinna gruppi mahtus... vähemasti hetk hiljem oli kursus komplekteeritud. Et miskit head ka sellest, kui "rumal rahutus" ei lase magada. Suures plaanis vaadeldes, siis mul on üks lõpetamata projekt, mille kasuks need pealinnas käimised võiksid abiks olla - või vähemasti aitavad pinda sondeerida ja vaadet fokusseerida.

Teisalt mahtus tänasesse päeva üks ebakõla - sattusin kokku reedese päeva negatiivse kangelasega ja - minul oli piinlik. Mida aeg edasi, seda halvem tunne mul on, et "oli siis vaja". Oli mul vaja nii hilja tulla, oli vaja mitte hüüda "Kai!" ja talle järgi joosta, et koos väravast sisse astuda, oli vaja nii täpselt seda hullust näha ja oli siis vaja reageerida.... Oli tal vaja seda teha!!!???? See on vist küll selline kord, kui ma tunnen, et mina olen  "kannataja-pool". Mulle ei meeldi see olukord. Üldse mitte.

Aga muidu on päris hea olla.



Lõpetuseks üks nali, mida moloraamatust lugeda sai:

"Kallis ma tahan kasukat! Tahan!!!"
"Oh Sa mu perenaisuke! Too siis ruttu keldrist kartulit ja peeti... Ma jooksen poodi ja toon heeringat ning hapukoort!"

Kommentaarid