Meil siin oli teisipäeval ettevõtmine. Kuulis ka justkui kohustuslikke "kauneid sõnu". Et mis me kõik siis oleme: "Küll on tore, et te olemas olete... head ja vahel kurjad ka - eks sedagi on vaja..." Ma ei tea - mina ei ole end üles märkinud selleks, et kuri olla, ma ei pea olema kuri. Ma ei taha olla kuri. Grupist u 3/4 on neid, kellega saab kenasti asju aetud ja kokkuleppeid sõlmitud. Ning mitte seetõttu, et nad eriliselt vagurad lambukesed oleks, vaid seetõttu, et nad teavad, mis tähendab "EI". Ja seda piiri ei sea küll keegi teine paika kui eestkostja ja sedagi juba lapse esimesel eluaastal. Loomulikult on erinevaid tüüpe (sihikindlamaid ja järeleandvamaid) ning olukorrad on erinevad, kuid kui vanema sõna pole midagi, siis mis kaalu on minu väljaütlemisel...
Olgugi, et süsteem on teine, siis võimalusi olukordade ja hetkede loomiseks on ka kujuteldamatult enam - 0 ja 1 vahel on lõpmatu hulk numbreid, nulli ja 20 vahel on neid rohkem veel.
Olgugi, et süsteem on teine, siis võimalusi olukordade ja hetkede loomiseks on ka kujuteldamatult enam - 0 ja 1 vahel on lõpmatu hulk numbreid, nulli ja 20 vahel on neid rohkem veel.
Kommentaarid