Elame veel...

Ma lubasin end täna viia sinnamaale, kus sain tõdeda: "Ma olen vist UFO!"

Tõesti-tõesti, ei taibanud mina neid peeneid naerupahvakuid ja laia kaarega tümmimist... mõlema poole pealt oli piinlik.

Ja ma olin juba valmis onu Silverilt üht eriliselt suurt jõmakat paluma, et end laia kosmosesse lasta kanda. Õnneks oli hea sõber, kes võttis universumi tasakaalupunkti enda õblukestele õlgadele ja sain rõõmuga tõdeda "Kõik ei ole veel kadunud".

Ja loomulikult, polnud kõik, mis silm nägi ja kõrv kuulis, sugugi halb, aga see mis häirima hakkas, see ei võimaldanud endast ka mööda vaadata...

Õnn on, et on "jämejala kampsunid", "külakonna liistakad" ning "üle veere pillavad" - suur tänu teile, et olite meeldivad, lihtsad, siirad ja targad!

Ma olen tänaseks kõnelenud.

Side lõpp.
http://www.folklore.ee/era/tera/ 

Kommentaarid