Lugu sellest, kui tähtis on keelekasutus ja õige sõnastus.
Situatsioon ise oli argine: poolekolmene teatab: "Ma lähen mängima!" Täiskasvanu reaktsioon oli umbes selline, et me enam ei mängi, vaid teeme midagi muud... Poolekolmene: "Ma tahan mängida, ma tahan mängida, ma tahan mängida" (erineva intonatsiooniga ja korduvalt - et ikka kõik aru saaks, et ta tahab mängida"
Kõrvaltvaataja ettepanek pärast mitmeminutilise joru kuulamist "Aga mine mängi seal toas ka seda raamatu vaatamise mängu" Poolekolmene jäi mõttesse, pani oma suu kinni ja läks ning proovis ka.
Loo moraal: Las lind laulab ja hing heliseb!
Oleks vaid iga kord sellist nutti ja õnne ja joppamist.... aga üsna tihti ikka on vastupidi.
Situatsioon ise oli argine: poolekolmene teatab: "Ma lähen mängima!" Täiskasvanu reaktsioon oli umbes selline, et me enam ei mängi, vaid teeme midagi muud... Poolekolmene: "Ma tahan mängida, ma tahan mängida, ma tahan mängida" (erineva intonatsiooniga ja korduvalt - et ikka kõik aru saaks, et ta tahab mängida"
Kõrvaltvaataja ettepanek pärast mitmeminutilise joru kuulamist "Aga mine mängi seal toas ka seda raamatu vaatamise mängu" Poolekolmene jäi mõttesse, pani oma suu kinni ja läks ning proovis ka.
Loo moraal: Las lind laulab ja hing heliseb!
Oleks vaid iga kord sellist nutti ja õnne ja joppamist.... aga üsna tihti ikka on vastupidi.
Kommentaarid