Ma olen ju ka käinud erinevatel laatatel ja päevadel õpitube tegemas ja meisterdamisvõimalusi pakkumas. Ja siis on olnud ikka üllatumist, et kuidas mõni inimene kohe kõike teab ja igasuguste asjade kohta arvamust ja kogemust omab - imeline! Olgugi, et mõnikord on asjad ikka suhteliselt teistmoodi kui talle paistab ja ta teadvat näib, aga see selleks. Pole hullu. Inimene võtab ju ikka selle vastu, milleks ta valmis on. Ehk: kuuleb ja näeb seda, mida ta juba teab, mis tal seostub, mille kohalt ühendus/ seos on.

Sellistes lühiajalistes situatsioonide pluss ei ole mitte teabeväärtuses, vaid selles, et inimene sai oma enesehinnangut tõsta - endale väikese pai teha ja hästi-hästi tark olla. Väga hästi! Aga, vaat, kui seesugune inimene nüüd oma püha tõde edasi kuulutama läheb, siis on asjalood veidike kurvemad. Sest enamasti on neil ka loomupärane and olla väga aktiivne ja sotsiaalne. Ja siin võivad mõnikord asjad untsu minna... sest see tõde, mis kehtib ühes olukorras, ei pruugi teises kehtida ja kui inimene on harjunud elama ühe tõe valguses, siis...

Ma olen mõistmas, et tark inimene ei lahmi. Tark inimene on nagu psühholoog: ta kuulab, küsib, laseb inimesel ise oma tõe avastada - jätab valimise ja vastutamise inimesele endale.