Tundmine. Äratundmine

Üsna tore on, kui saab lugeda ja kaasa noogutada. Praegune hetk mu elus on selline, et tutvun  erialaste teaduslike uuringutega: loen diagonaalis või siis ainult pealkirja ja otsin tuttavaid autoreid - on üsna huvitav ja aeg kaob kui tuul. Justkui midagi ei ole, kuid siis jälle on.

Eda töö pakkus huvi, sest kuulusin valimisse ja sain teada, et missugune ma siis keskmise õpetajaga võrreldes olen. Aga see selleks. Täna puudutas mind hoopis rohkem lause: ”Teadlikult me õpetame seda, mida teame, alateadlikult me õpetame, kes me oleme”. 

Ja nii ongi. Ja seetõttu on see õpetamise töö ja tahtmine hoopis-hoopis olulisem ning see küsimus: "Mida me tegelikult õpetame?" peaks iga valiku ja otsuse juures korraks peast läbi vulpsama. Ma olen kogenud, et seesugune küsimuseasetus ei ole igapäevane ja norm, pigem vastupidi. Ja mõistetav ka - masse liigutada ja üksikisikut suunata endale sobivalt käituma on hoopis lihtsam ja mugavam reeglitega, korraldustega, ettekirjutustega, kuid... Mis siis on sisu? Mida me niimoodi tegelikult õpetame? Ja mis rolli me sel moel käitudes kanname - kes me ise siis oleme?


Kommentaarid