Jah, väga tihti ei juhtu, et loetu jääb "segama" ja sunnib üle lugema ja teistelegi jagama. On ju ilus: "... sest väikelaps lennutab oma vanemate päevi niikuinii muretul meelel vette nagu lutsukive. Need teevad veepinnal kolm-neli põrget ja langevad siis vaikse ohkega põhja..."
Ilus on oma hommikuid selliste ridadega alustada. Vikerkaar 1-2, 2017 lehekülg 59. Helen Haav kirjutab hommikumantlist. Aga veel võib lugeda süldist, päkapikumütsist, kammist, pekist, autost, tikutopsist, kingitusest...
R. Barthes oma "Mütoloogiatega" puudutas mind ka.
Ja ma mäletan oma kooliajast, et pidime kirjutama miski loomis- või saamisloo - ma jäin sellega üsna jänni. Samas: mu pinginaaber Triin kirjutas niimoodi, et tänaseni mäletan - talle sobis see. Aga ma usun, et mitte üksnes täna, vaid ka 15-aastat nooremat mind oleks selline asjade tähendusruumi kaardistamine hoopis enam mõtlema pannud.
Eks see õpetamise võti ongi, et tuleb leida see, mis avab.
Ilus on oma hommikuid selliste ridadega alustada. Vikerkaar 1-2, 2017 lehekülg 59. Helen Haav kirjutab hommikumantlist. Aga veel võib lugeda süldist, päkapikumütsist, kammist, pekist, autost, tikutopsist, kingitusest...
R. Barthes oma "Mütoloogiatega" puudutas mind ka.
Ja ma mäletan oma kooliajast, et pidime kirjutama miski loomis- või saamisloo - ma jäin sellega üsna jänni. Samas: mu pinginaaber Triin kirjutas niimoodi, et tänaseni mäletan - talle sobis see. Aga ma usun, et mitte üksnes täna, vaid ka 15-aastat nooremat mind oleks selline asjade tähendusruumi kaardistamine hoopis enam mõtlema pannud.
Eks see õpetamise võti ongi, et tuleb leida see, mis avab.
Kommentaarid