Mõni pilt ütleb rohkem kui...

Ma hakkasin nüüd käima klõpsu tegemise kursusel.
Nagu ikka - päris huvitav on.

Ja tunne on selline, et kui enne saatis puhas juhus ja taevased tuuled, siis tänaseks on nii, et mõistus veel ei jaga ja kosmos ka enam ei toeta.

Enne teooriat:

Loengu viimasel tunnil:

Kodutööna:

Jah, tegelikult on see kõik päris hea puder ja kapsas ka - mul ikka võtab aega, et neist asjadest üht-teist jagada. Pean vist mingi lollikindla paketi endale ette kirjutama või siis usaldama lihtsalt aparaadi automaatikat. Näis-näis, mis laulu ma kolme nädala või paari kuu pärast laulan. On huvitav. 

Ja kui "tsirkuses õpetatakse karudki tantsima, siis..." olukord ei pruugigi näida lootusetuna. Pealegi, meenutades, siis seal Aime kandle-kursusel tundus ka, et mu sõrmed elavad minust eraldi elu, kuid... ma olen selline jonnipunni-tüüpi tegelane ning ei jäta enne, kui. 

Igatahes, igatahes... :)

Täna on selles mõttes ka tore päev olnud, 

et Tallinna poole tagasi sõitsin tundega, 

et üht-teist olen vist ikka õigesti ka teinud.

Aitäh!