Jaa, seoses nende erinevate kursustega, millega ma end sidunud olen, on mul vaja valmistada ka nn kodutöid. Näiteks fotograafia kursuse jaoks oli vaja teha üks kompositsioon, ning teele kaasa saime orientiirina märksõna "kollaaž". Hästi! Nädalaga jõuab küll.
Kuid läks nagu ikka - enne viimast minutit ei valminud siin midagi. Nädala jooksul ju ka mõtlesin erinevaid mõtteid, kuid mis teha - ükski ei käivitanud. Lihtsalt mõttel polnud mõtet. Ning viimasel õhtul (enne kursust) käisid ka veel külalised - ilmselge, et läheb nagu ikka - tuli panustada hommikutundidele.
Rong väljub 7.57, seda ma muuta ei saa, ning toetudes eelnevale kogemusele, et kompade tegemine võib olla vägagi aeganõudev ja mõnikord võib see ajaline panus ka pihud tühjaks jätta, siis panin igaks juhuks äratuse neljandale hommikutunnile.
Jah, koos selle päeva esimese lumega kobisin ajakirjade, kääri, liimi ja paberiga sauna etteruumi ning vaid 1,5 tundi lehitsemist, käristamist, lõikamist, silmade kissitamist ning kleepimist ja - seal ta oli, minu nunnu. Viimase lihvi andmise võimaluse jätsin rongi - seal on aega ja nibin-nabin võimalus ka. Siis, et ärkamine ikka keeruliseks teha, kobisin veel tunnikeseks sooja teki sisse.
Lisaks kellale äratas mind kaks prisket kohvi (mis rongi soojuses ja loksus endast "mõnusaid" märke andsid) ning seiklus sai algama. Rongis kleepisin öötöö aluspaberile ja siis võis rahulikult maad ja ilma läbi kinniste silmade imetleda. Olustvere käsitöömajas haarasin moe pärast joonlaua ka ligi - jah, oligi nii nagu mulle näis - ikka kohe üsna hästi oli viltu., Aga ma ei hakanud enam miskit muutma ka - kusagile peab inimene ju punkti ka panema.
Ja ega siin muud ei olegi kui tõdeda - viimase minutita oleks elu kordades vaesem.
Olge hoitud!
Musi-kalli-pai.
Kuid läks nagu ikka - enne viimast minutit ei valminud siin midagi. Nädala jooksul ju ka mõtlesin erinevaid mõtteid, kuid mis teha - ükski ei käivitanud. Lihtsalt mõttel polnud mõtet. Ning viimasel õhtul (enne kursust) käisid ka veel külalised - ilmselge, et läheb nagu ikka - tuli panustada hommikutundidele.
Rong väljub 7.57, seda ma muuta ei saa, ning toetudes eelnevale kogemusele, et kompade tegemine võib olla vägagi aeganõudev ja mõnikord võib see ajaline panus ka pihud tühjaks jätta, siis panin igaks juhuks äratuse neljandale hommikutunnile.
Jah, koos selle päeva esimese lumega kobisin ajakirjade, kääri, liimi ja paberiga sauna etteruumi ning vaid 1,5 tundi lehitsemist, käristamist, lõikamist, silmade kissitamist ning kleepimist ja - seal ta oli, minu nunnu. Viimase lihvi andmise võimaluse jätsin rongi - seal on aega ja nibin-nabin võimalus ka. Siis, et ärkamine ikka keeruliseks teha, kobisin veel tunnikeseks sooja teki sisse.
Lisaks kellale äratas mind kaks prisket kohvi (mis rongi soojuses ja loksus endast "mõnusaid" märke andsid) ning seiklus sai algama. Rongis kleepisin öötöö aluspaberile ja siis võis rahulikult maad ja ilma läbi kinniste silmade imetleda. Olustvere käsitöömajas haarasin moe pärast joonlaua ka ligi - jah, oligi nii nagu mulle näis - ikka kohe üsna hästi oli viltu., Aga ma ei hakanud enam miskit muutma ka - kusagile peab inimene ju punkti ka panema.
Ja ega siin muud ei olegi kui tõdeda - viimase minutita oleks elu kordades vaesem.
Olge hoitud!
Musi-kalli-pai.
Kommentaarid