Kui hea plaan!

Tuleb võtta tükk teadmatust, paar grammi peeneid termineid, peotäis kandvat vaikimist, kamalutäis ootamist ning korralik meeleheide on tagatud. Alati. Olenemata ajast ja kohast. Ja sealt tagasi tulla on üsna keeruline. Ei jäägi vist muud üle kui minna meistrivõistlusele :)

Et kui ma võib pärast tundi ootamist bussijaamast koju kõndida, sest seitse minutit veel on "juba liiga kaua ootamist", siis võite ette kujutada kui halb osaleja olen ma elavas järjekorras. Enamasti on siis minu valik olla viimane - sest see on minu valik ja see annab mulle teadmise ja ülevaate, sellist juhuslikkust ja teadmatust, mida näiteks arsti ooteruum pakub, mu meel ei talu. Mõtlen, et siin võib ka põhjus olla, et miks ma niisama kontrollimise pärast arstil ei käi - ma ei kannata seda ootamist ja kutsumist, arsti ise võin üsna kenasti taluda :)

Et kui mul vaimu jagub, siis võtan seda praegust olukorda kui võimalust saada paremaks inimeseks. Praeguseks on minust saanud üle linna piripill ja parema inimeseni on veel maad minna. Aga õnneks on mul juba homme uus võimalus enda meelekindlust katsetada ja siis, kui sel korral ka ei õnnestu, siis tuleb ju jälle uus kolmapäev - siis saan jälle proovida ;)
Juhei!

Kommentaarid