Ikka tööst, millest muust võiksingi ma praegusel hetkel kirjutada :)

Mis mul siin siis juhtus? Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama täitsa algusest. Nimelt oli mul eile hommikul järjekordne kohtumine oma korraldajaga. Olin seal ja siis taipasin, et täiesti õige, et mind sellele tööle vastu ei võetud, sest mina ei suudaks küll sellist (tuima) istumise-tööd teha... Mul ei ole ju nende inimeste vastu midagi - toredad ja toredad, kuid see töö iseloom on vist selline, et nad rohkem ei saagi. Või ei tahagi. Või ma ei tea.

Igatahes mingisuguse sisendi see hetk mulle andis ja ehkki ma oma kallile abikaasale lubasin, et lähen temaga kaltsukasse nuge ja panne vaatama, siis viisid jalad mind hoopis Rajaleidja keskusesse - seal on üks tore tööpakkumine.  Ja et mitte tühja rapsida ja niisama klahve kulutada, siis avasin ukse ja endalegi üllatuseks sain kokku kolme selle valdkonna inimesega, kes olid lahkelt valmis selgitusi jagama, et ma saaks siis oma arusaamale kinnitust või ümberlükkamishoogu.

Minu õnn, et sain aru, et olin asjadest õigesti aru saanud :) Täna tegin ka testi, mis kinnitas mu senist kujutlust.

Ja ma olen üsna veendunud, et kui ma elaksin Tartus või seal ümbruses, siis oleks see eilne uks olnud ehk Mänguasjamuuseumi oma - seal on ka üks tore tool tarka ootamas. Et kel huvi, see uurib juba ise edasi.

Avastamisrõõmu ja huvitavat mõttelendu!