 |
Lugu ise on üsna lihtne: lasteaias oli ühel lapsel saabumas oli sünnipäev ning rühmakaaslastega, kelleks sel korral olid suverühma lapsed, oli vaja ühiselt "miskit korda saata", et sünnipäevalast õnnitleda. Minul oli idee vanast heast unustusehõlma jäänud ruumilisest kaardist - aga mida see endast kujutada võiks oli üsna ebaselge.
Juhtus nii, et sel sünnipäevapäeval oli rühmas täpselt kuus last, kelle vanuseks oli viis ja pluss ning kolm nooremat. Ja kuna teadsin, et seal peres on viis liiget, siis ühisel arutelul jõudsime sinna, et teeme perekonnakaardi - lapsed leppisid omavahel kokku, et kes keda kujutab. Ja selleski, et sünnipäevalaps saab olema nii kaardi peal kui ka sees. Ülesanded jagatud läks töö käima - mina leidsin vaid vajalikud vahendid (sest kindel oli, et nemad on kohalikud ja tunnevad seda perekonda paremini - polnud mul muud teha kui usaldada ja küsimustega suunata ning nautida nende arutelu). See oli ilus töine hommikupoolik.
Kolm nooremad said koos õpetaja abiga augurauda kasutada - see oli nende jaoks päris korralik täpsuse ja jõu number, aga ikkagi huvitav ja teistmoodi.
Kui ettevalmistused tehtud, tuli detailidest tervik kokku seada - kõik see paigutus ja lisandid - laste omavahelise arutelu ja kokkuleppe küsimus. Igal oli õigus kleepida enda väljalõigatud "pusletükike", ning nooremad said kaunistada kaarti lillede ja mõmmidega - see oli nende täpne kleepetöö.
Tulemus ise sai minu arvates armas ja ilus ning protsess oli emotsionaalne ja meeldejääv. See on õppimine ja oskuste omandamise protsessi juures "kirss", mille poole liikuda.
On ju äge?
;)
Kommentaarid