Kui töö on puhkus ja kõik on võimalik

nädalalõpu veeteraapia

Paar puhkusenädalat on veel ees ootamas.

Selja taha jäi kaks kirevat töönädalat rühmas. Imedemaa - mulle ikka meeldib see töö. Mulle meeldib väga mu praegune töö ka, aga töö laste keskel on vahetevahel lihtsalt rikkam, elusam ja inspireerivam. Kahe nädala jooksul tekkis aim nendest väikestest tegelastest, enam ei olnud nn halbu üllatusi, ootamatusi, mida ei osanud ette näha. Pigem jäi juba aega ka jälgimiseks ja märkamiseks - kui rikkad need päevad on. Igas hetkes on elu. Vägev! Ja mulle väga meeldib, et lapsed tundsid end vabalt - ei olnud tunda meeletuid reegleid ja raame, oli loovust ja veidike isegi pöörasust. Samas: kõik ju toimetasid eesmärgipäraselt. Mis võiks veel ühelt hetkelt soovida?! (Ju selles midagi hälbelist ikka tajuda oli, et see hetk mind tänaseni saadab ja kirjutama paneb... minu taju - minu kogemus...)

pleipleid

Ja pealegi: lasteaed ei ole haigla või vanadekodu, seal olgu ikka laste jutuvada (ja mitte täiskasvanute suur jutt). Ehkki: ka mul tuli mõnel hetkel teise kaalu ja tooniga sõnumeid edastada (kuigi püüdsin sellest viimase võimaluseni viilida - teatavasti olen ma ju üsna kehv reeglite ja ettekirjutuste seadja ja kontrollija. Küllap seetõttu tuligi - elu paradoksid).

Ma lihtsalt loodan, et mul õnnestus neile põnnidele tagasi anda pooltki sellest, mida ma nende käest sain.

Suur aitäh!

Uus ja huvitav nädal on alanud. Mängurõõmu ja jah-sõnumeid!

peame plaani...