3000 grammi ja peale ka

Tänaseks olen ma endaga kaasas kandmas kolme kilogrammist aaret. Ja siis ma mõtlen, et muidu olen oma blogi ikka üsna aktiivselt kasutanud, kuid sellel teel olen jäänud pigem teiste kogemuste lugejaks kui enda kogemuse jagajaks. Ei tea - kuidagi liialt õrn ja habras on see ime olnud, et laia pintslilöögi ja paljastavate sõnadega keksida.

Tänaseks on see tot-tot maakera või nagu ma täna kuulsin, et nagu õhupall, nii tuntav ja nähtav, et - isegi suure kuhvtaga enam ei varja. Ja vist on isegi nii, et kõik esmavajalik on ka olemas ja ööunest on juba praegu defitsiit, seega: ma olen uueks kogemuseks üsna kenasti valmis ja esimesel võimalusel võtan plaani 10000 sammu, et liigesed oleks avatud ja vaim ergas. Vasta ööd rapsima ei asu, kuid homses on lubadus (E lubas autoga kõrval sõita, sest üksi ta mind enam ei usalda või kui keegi tunneb, et soovib liituda, siis - olete lahkesti oodatud). ;)

Siis, kui käisin hoidmas üht väikest, kes tänaseks on juba päris suur.

Kommentaarid