Nüüd, mil meil on digiboks ja seoses sellega võimalus erinevaid taevakanaleid krõllata, siis juhtusin täiesti sihilikult vaatama ühte oma lemmikuimat sarja arstidest. Ja mis oli oluline, oli dialoog kahe tegelase vahel:

"Ma tean, et see, mida ma tahan, seda tahan ma sinult ja ma olen valmis ootama, aga ma ei tea, kui kaua ma olen valmis ootama. Ühel hetkel võib juhtuda, et tuleb keegi teine, kes pakub mulle seda, mida ma tahaksin saada sinult ja koos sinuga."
"Ja mis siis saab?"
"Seda ma ei tea..."

Noh, eks seal oli midagi veel, aga see oli see miski, mis mind puudutas, mis mulle meelde jäi.
See on hea mõtlemismaterjal mu arvates, mitte ainult ootajatele, vaid ka neile, kes ei oodanud ära ja ka neile, kes on lasnud ennast oodata ja keda pole jõutud ära oodata.

Selliseid suuri ja valusaid vastuoksusi ja otsuseid on elu täis.

Kommentaarid

J ütles …
Täna sai üks minu ootamise aeg täis. Ja see, keda ootasin, ei saagi mu ootamisest v6ib-olla midagi teada. Selline elu siis!
viive ütles …
Nii ta on. Aga küllap on seegi millegi suurema ja ilusama jaoks vajalik - mõtleme ikka niimoodi :)
J ütles …
Oh, Sa paratamatu optimist. Vajalik, et saaksin siis kedagi teist ootama hakata, kui peaks vaja olema :P
J ütles …
Kurb on tõdeda, et ka keegi teine on oma ootamise ära lõpetanud. Ju siis ei jaksanud temagi enam oodata. Tema kannatlikkus ja lootus on suisa imetlusväärsed.
J ütles …
Kas nüüd peaksime hakkama hoopis üksteist ootama?

See oli küll väga huvitav koht, kuhu mõte välja jõudis.
viive ütles …
mine tea, võib-olla küll :) ega mina neid taevaseid plaane ette või näha :)