Eile käisin teatris ja vaatasin üle "Perekonna". Järeldus: inimese mälul on omadus asju kummaliselt ja vähe vääralt meelde jätta. Või vähemasti minu mälul, mida ma saan järjest vähem usaldada.
Aga etendus oligi seekord teistsugune, kuidagi rabedam ja puterdavam, samas mängulisem.
Et sotti saada, peab korduvalt ühte ja sama lavastust vaatama.
Aga etendus oligi seekord teistsugune, kuidagi rabedam ja puterdavam, samas mängulisem.
Et sotti saada, peab korduvalt ühte ja sama lavastust vaatama.
Kommentaarid