Täna oli Aidas jõulukontsert. Oli ilus pidu. Pühalik ja samas mõnnalt kodune, hubane. Minu lemmikud olid Harlet ja Silver - sai kohe kõve häälega naerdud. Ihukarvad tõusid püsti siis, kui Sünteri Sass tegi suu lahti - kuidas saab see võimalik olla, et selline suur mees laulab kui inglike, nii kaunilt ja õrnhapralt. Loomulikult oli Meelikat kena kuulata ja Mari laulud olid mõnusad. Ja siis veel see ja see ja see - põhimõtteliselt võiks ju kõik nad riburadapidi üles nimetada, aga las jääda. Paras pihutäis sai juba nimetatud.
Ja justkui natuke tuli jõulutunnet minu sisse.