Kui mina olin siiani arvanud, et egas suurt miskit mind endast välja viia ei suuda ja väga vihastamapanevat enam polegi, siis täna oli see päev, mil oli targem mu teelt eemale hoida. Täiskasvanud ja justkui haritud inimesed suutsid oma mõttearendustega luua soodsa pinnase, millelt hakkas vohama teatud asjade kokkusattumisel, õigemini küll ärajäämisel viha ja pettumus.
Oli emotsiooni. Ja oh neid sõimusõnu, mis mu peast läbi käisid. Kõik ei olnud ilusad, pigem vastupidi.
Nüüd on torm vaibubud, aga ometi on miskit jäänud. Tilgahaaval saab karikas täis ju ka. Aeg annab arutust, et miks see kõik (siin) hea on olnud.