vahepeal on toimunud küll. on olnud üks esietendus, üks teatrikülastus, on olnud kaks päeva vees ja veini, mis on magusam veel, rääkimata slaavi köögi eripäradest. ja praegu oleks vaja kirjutada analüüse-ülevaateid, aga hetkel on vaja olla hoopis siin.

et kõik ausalt ära rääkida...

reedel käisin Ugalas esietendusel. nii nagu taevas. või siis nii nagu taevas. ühel korral vastates küsimusele mis ja teisel korral kus. et tegu on filmi järele kirjutatud näidendiga, siis esialgu oli kummaline nii ilmselge ja kindlapiiriline piltide ja ruumide vahetus, kuid peagi hakkas selline süsteem mõjuma. abiks ja rõõmuks oli ka lavakujundus ning -kasutus. rääkimata näitlejatest ja lavastaja tööst.

laupäeval käisin rakvere teatris. elu ja kuidas sellega toime tulla. kummaline. oli küll naljakas ja koomiline, aga... kuidagi kurb ka. hale. vaatamist väärt, seda küll. Silja Miks oli kuulamist väärt. Saaremäe kumas läbi.

täna on lühilauseline päev.

vaja oli sõita rakverre, et lugeda. olla hotellitoas ja mõnuleda, nautida vaikust ja raamatut. vaat, kuhu ma välja olen jõudnud.
miks ma seda enam kodus teha ei saa? miks ma pole teinud? küsimus iseendale.