köök

Minu elu kokakool:

1. minu ema kokakool, sh vanaema ja tädide õpetussõnad, mis enne suuremaid pidusöömaaegu ikka kõikidele kõrvu jõudsid (alates salati tükeldamisest poti pesemiseni välja) - baas, alus - teadmine, et toit on maitsev (mitte et: ei pea olema, vaid ongi);
   
2. Malle-Juli kokakool - "teeks õige kõrvitsakooki... kõrvitsat ei ole... aaa kapsast on - paneme siis kapsast" jne (retsepti järgi on ehk vaid see, et tuleb panna näpuotsatäis soola ja maitse järgi suhkrut, segada tainas ühtlaseks ning küpsetada keskmisel kuumusel - nagu ilmateade);
   
3. minu enda katse-eksitused, milles on nii ühte kui ka teist, ehk siis: et mul pole ühtegi mõõteriista, siis käivad kuivained ja temperatuurimõõtmised tunde järgi, sama käib ka aja kohta; retsepti järgin sõna-sõnalt nendes punktides, mida mul on võimalik järgida ja parem on, kui kõik on järk-järgult kirja pandud, sest sassi ajan ma niikuinii, aga siis on eksimisvõimalus väiksem, ja kus ei ole, sealt ei võta väevõimuga ju ka mitte; ja kolmas - ma olen ära õppinud selle fraasi "ei tulnud just nii hea välja kui oleks pidanud... tainas on nätske ja oleks võinud vähe kauem külmkapis hoida" jms - põhimõtteliselt on sõnad, mida kasutan, varieeruvad ja sõltuvad enamasti ikka konkreetsest olukorrast;
4. Tehnika tänava kool - sealsed inimesed ning nende pakutud maitsepaitused ja õpetussõnu sisaldavad pajatused (see oluline, mida retsepti kirja ei panda, kuid praktiseerijatele on teada).

Põhikoolis ma armastasin ka pikki lauseid (kuid pidin neist loobuma, sest ega kurjustades parem ole), kuid see, mis algab nii: "Minu elu kokakool..." on mu tänane lemmik :)