Stiilinäiteid aastast 1997:

"Mul on väga tore klass, kuid kui ma ütleksin, et ka alati kokkuhoidlik, siis ma eksiksin."

"Ma arvan ka, et me kõik armastame tantsimist, aga erineval moel."

"Kui juhtub olema viieminutiline vahetund, siis on täitsa lõpp. Kui tund lõpeb, siis on kõigil sigimist ja sagimist. Algklasside pätakad jooksevad siia-sinna, õpetajad kiirustavad õpetajate tuppa. Mida pean siis vaene mina nende seas tegema? /.../ Lõpetuseks tahan ma öelda, et vahetunde on väga erinevaid. Mis sellest, et üks on liiga lühike , teine seevastu on pikem."

"Ise ma õpin küll ainult endale, ei kellelegi teisele. /.../ Väiksena õppisin ma küll mõnikord maiustuste peale, aga enam ma nii ei tee."

"Eile olin ma kodus ja enamuse ajast puhkasin, siis kui teised mu klassikaaslased Tallinnas käisid. Aga ega ma terve päeva ka ei puhanud, vaid ehtisin kodu jõuludeks."

"Direktori kabinetis vaatasid Õpetaja, Dierktor ja Õppealajuhataja mind väga kurjalt ning siis hakati mind igasuguste küsimustega pommitama, millele ma ei osanud vastuseid anda, sest neid ju eriti minu kasuks polnudki. /.../ Sellest loost ma õppisin päris palju. Esiteks ei tohi kunagi oma sõna murda (mida ma kahjuks olen veel teinud). Teiseks tuleb alati oma probleemid ise lahendada. Ja alati peab olema taskurätt taskus."


Õpetaja märkus ühele tööle: Töö võiks olla väga hea, kui poleks žargoonsõnu.
Seda märkust peaks meeles pidama.