Ma tean üht lugu sulelisest, kes maandus tõrvatud katusele ja siis oli hädas: nokk kinni, saba lahti, saba kinni, nokk lahti.
Siis tean üht lugu kabjalisest, kes ei suuda kahe heinakuhja vahel valida ja võibki nälga jääda.
Ja kõige valusamalt elan läbi lugu kahejalgsest, kes on lihtsalt portsu otsas ja omadega nii kaugel, et kasutab oma situatsiooni määratlemiseks ja otsuse tegemiseks mõisteid "lõppväärtus", "vahendiväärtus", "parim variant", "ainuke variant" ning püüab välja selgitada enese jaoks eesmärki, vahendeid, prognoositavat kulu ja tulu ning kõige selle kohal kumiseb mõte põhiülesandest.
Isegi oma kättesaadavuses ja lihtsuses on olukord liialt keeruline.

Vot on oskus.