viivud

Otsing sellest blogist

Marko Matvere - Tähed teavad

oktoober 27, 2011

Lingi hankimine
Facebook
Twitter
Pinterest
E-post
Muud rakendused

Lingi hankimine
Facebook
Twitter
Pinterest
E-post
Muud rakendused

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused

Karu, rebane ja jänes

Elasid kord karu, rebane ja jänes. Karu oli pruun ja suur, rebane punane ja kaval, jänes arg ja väike. Rebane ja karu läksid omavahel vaidlema. Kes on tugevam ja targem. Kes saab paremini jänese kätte. Karu ja rebanae läksid jänest otsima. Jõudsid jänese maja juurde, aga jänest ei olnud kodus. Nii nad ei saanudki teada kumb on tugevam ja targem. Jänes aga elab präegugi metsas edasi. /1994/

Kividest ja õnneseentest

Mul oli täna järjekordne seik. Üks vigurvänt trikitas enne lõunaund. Mulle aga see väga ei sobinud, sest kes tahaks pärast prisket tööpäeva enam trikke-nippe näha, kõikidel pigem juba toss õrnalt väljas. Mis siis ikka, võtsin appi oma viis sõrme ja selgeks õpitud nipi - voodisse minemiseks oli aega täpselt nii palju (ja mulle ka edasiste sammude mõtlemiseks mõtteaega) kui kulub mu sõrmedel peitu minemiseks. Ütleme nii, et mul oli õnne. Ehkki pöial oli õige pikalt püsti, sai seegi lõpuks peitu minna, kui tegelase varbad olid juba üle voodiääre. Voodis aga näitas ja rääkis ta mulle hopis põnevat lugu. "Tegelikult ma panin ühe kirsikivi padja alla kasvama, siia seene juurde" Leidsime koos selle kivikese üles. Tõesti - korralikult puhtaks lutsutatud kirsikivi, mälestus magustoidust, oli padja all ootamas. Eks ma kasutasin selle hetke oma eesmärgi nimel ära - tuletasin meelde, et taim vajab nüüd kasvamiseks vaikust ja soojust. Pane aga pea padjale ja ole üsna kuss. N

Aasta siis oli 2012

Küll on huvitav. Avastasin 2012 aastal kirjutatud kodutöö. Täna ma mõtlen, et kas lõpp oligi selline või lõpp on veel kirjtamata. Aga - teema on niivägatäna. Õpetamine tähendab teist korda õppimist Sünteri Sass, pärisnimega Aleksander Sünter, jagab pea-aegu igal oma kontserdil vaadet, kuidas laulmine ja kooslaulmine ning loomine ja koosloomine on kui energiapalli teineteisele viskamine – luues üha uuesti, andes üha uuesti oma panust. Minu arvates sobib antud metafoor energiast kui pallist ning suhtlemisest kui pallivahetusest suurepäraselt ka õppimise-õpetamise konteksti – ikka tuleb arvestada kaasmängijaga. Ehkki jah: tõsiasi on, et mõnikord, harjutamise mõttes, võib ka üksi mängida ning on reeglitega mänge, mida saab suurepäraselt üksi mängida, mõnedes arvamustes nad ongi mõeldud üksi mängimiseks. Kuid kaaslasega koos on lõbusam, kaaslasega koos on keerulusem, kaaslane eeldab temaga arvestamist, eeldab kokkulepetest kinnipidamist, eeldab ausat mängu. Sest koos petmise, vals

Toetab Blogger