abrakadabra

Siin, täiskuu aegu, juhtub mu teele kõiksugu pudi-padi. Paljust saab vähe ning see vähenegi unub. Igatahes oli mul võimalus saada lahti endale pandud needusest, aga et rumal ja tühi pea on kõige suuremaks nuhtluseks nii jalgadele, kuid miks mitte ka hingele, siis - seegi võimalus sai maha mängitud. Õnneks tuli viimasel hetkel meelde oma käed puhtaks pesta ning nüüd ma vaid muigan iseenda üle. Ega ma rohkem säänset susser-vusserit endaga toimetada ei lase ka.

Selle susa-pusaga meenub, et ongi olemas salasõna, mis lubab kõike. Lapse suust seda juttu kuulda oli veidike kummastav, kuid, et täiskasvanu sedasama juttu räägib ja kindlalt usub, et niimoodi toimetada ja reegleid sättida on täiesti mõistlik ja normikohane, siis... alleaa!, tule taevas api! :) (ma ei suuda end tagasi hoida ja ilkumisest hoiduda) Kes tahab seda salasõna teada, siis... ma näitan, kuidas (minu poolt vaadates) saab mittemillestki palju ja (teiselt poolt vaadeldes) saab paljust tühjad pihud. Aga rääkida sellest kellelegi ei tohi! Ja kui ei usu, siis ei toimi. Usu ja ära kahetse! :)