kes kannatab, see tikib. ma olen kaks ja pool päeva tikkinud nii, et süda paha. aga tikkida on veel oi-oi kui palju. siis olen ma veel püüdnud vaadata vanu perekonna- ja lastefotosid sellise pilguga, et missugust infot ma neilt välja lugeda saan. artiklitest rääkimata. selle hetkeni oli kõik ok, aga kui juttu tuli platsentakoogi söömisest, siis läks südame alt kuidagi hõredaks. noh, et üks asi on see, kui õpetussõnas on kolm tilka rotiverd - kes usub, see teeb, aga kui inimesed kirjeldavad sündimisega seotud kombestikku, siis on see ju miskit, mida nad on näinud-kuulnud, teavad olevat toimunud.

 

 (EKM j 8226 M 3450)