Meie elu päevad

Vaatasin täna töökuulutusi - et ikka rakendada oma ülikoolitarkust, mida õpetas lugupeetud koolidirektor - kõige olulisem on lugeda töökuulutusi - ja siis nägin üht, mis pani mind mõrult muigama. Nimelt: otsime rõõmsameelset õpetajat - tõesti, tore ja hea pakkumine, aga see rõõmsameelsus on ikka mitmes komponendis kinni. Sest kui ma võtan näituseks iseenda, siis olen ma end pigem rõõmsa meele kandjaks pidanud ning (pisi)probleemidele ja lausrumalustele pigem käega löönud, kuid tänaseks on see seis küll selline, et iga "väike asi korraga on suur"...


Kas tõesti selleks, et elada ja särada peab Austraaliasse juhutöödele minema? Või piisab pokaalist veinist enne magamaminekut? Aga kui ei taha veini ja napsu ja pea peal käia, mis siis... kui jäätistki enam ei taha... siis mis siis?

Aga - olgem ikka õnnelikud, sest morn olla jõuab veel küll.

Lill õitseb, lind laulab, vesi voolab ja grill köeb - meie elu päevad.