Meie kodukohvik

Mul on oma kodukohviku idee, kus menüüs on just see, mis pererahval potil-pannil on.  

Pühapäeva ennelõunane amps oli selline: 

Ets tegi värvilise, mina tegin koogid - eks see nii ongi, et mina teen niipaljut, et ei riku ära ja siis "teen suuga suure linna". Ülejäänu jääb Etsi õlgadele - nagu ikka :)

Mulle meeldib kohvikus ka käia, kuid mõnigi kord tundub, et kodus on ikka kõige parem. Eriti veel siis, kui sõbrad külla tulevad - sellest see kohviku-idee ka. (Aga mul ongi praegu selline mustmiljoni-idee-periood, aga reaalset suunda ja väljundit ma veel leidnud ei ole).

Selle kodus olemise esimeste nädalate rõõm oli selles, et avastasin söögitegemise ja söömise. Tööl käies (enne ja pärast tööpäeva) polnud mul küll mingit energiat, et hakata veel vaaritama ja toimetama, kuid selle kuu jooksul olen üht-teist juba ikka teinud.

Aga külalised käivad meil ikka siis, kui Ets teeb süüa ja mina teen kooki - et siis saab kõhu ikka täis. Ja korraliku kuhja vahukoorega on iga kook söödav - selline nipp, ärisaladus vist isegi. :)